Kõpu rahvamaja,

endine õigeusu kirik-koolimaja

 

Hiiu valla (endine Kõrgessaare vald) Kõpu külas üsna Kõpu tuletorni naabruses asub ilus helekollastest tellistest maja. Ehitatud Kõpu õigeusu kirik-koolimajaks, oli see nõukogudeajal Kõpu kultuurimaja. Alates 2007. aastast taastab kohalik külaselts Valguskiir seda külarahva kooskäimiskohaks – rahvamajaks.

Kirik-koolimaja ehitati 1908 ning pühitseti 1909. aasta

21. juunil. Valminud hoone põhjapoolses tiivas asus kool, keskel kirik ning lõunatiivas lugemistuba ja köstri eluruumid.

Neoklassitsistlikus stiilis vene õigeusukiriku silmapaistev näide, millel on säilinud algupärane välisilme, hoonemaht ja arhitektuursed kujunduselemendid, on 1999. aastast arvel kultuurimälestiste registris numbriga 23452. Hävinud on ainult hoone keskel asunud sibulkupliga torn.

Külarahva jutu järgi toodi hoone ehitusmaterjal, helekollased tellised laevaga Taanist. Kohalikud kalurid tõid need paatidega Kõpu poolsaare põhjaranda, kust need siis hobuvankritel Külamäele veeti.

Apostel Andreasele pühitsetud Püha Andrei (Püha Andrease) kiriku-koolimaja arhitekti nimi ei ole teada, kuid ehituse algatas ja viis lõpule Puski kiriku preester Vassili Verlok. Arhiivides ei ole säilinud ka kiriku projekti, kuid rohkem sellises polüfunktsionaalseid (kool-kirik-lugemistuba) neoklassitsistlikus stiilis ehitusi Eestis ei esine.

Lahendus oli tingitud ilmselt ka kokkuhoiust, aga Peeter Laredei mälestusteraamatus “Õigeusk vanal Hiiumaal” kirjutatakse, et Verloki mõte oli ehitada mitteköetav kirikusaal köetavate kooli- ja eluruumide vahele, et see talvel soojem oleks.

Hoone põhiplaan on pikliku ristküliku kujuline. Selle keskosas oli kvadraatse ristlõikega petikkellatorn, mida kroonis väiksel ümartrummalil sibulakujuline kuppel, mis oli kaetud valtsplekiga. Ülejäänud katus oli sindlikatus.

Kiriku fassaadid olid dekoreeritud kahevärviliste telliskividega. Läänefassaadi peaukse kohal nišis oli mustaks värvitud puittähtedega tekst “Kыпоскойе училище” ja sellest kõrgemal “Au olgu jumalale kõrges”. Peauksest vasakule ja paremale jäävates niššides olid tekstid: “Kõpu õigeusu kool” ja “Lugemise tuba”. Idafassaadi keskosas asus suur reljeefne ristikujuline nišš, mis tähistas ühtlasi kiriku altari idaseina. Hoone siseplaneering oli väga lihtne: kirikuruum paiknes keskrisaliidiga tähistatud osas. Paremal asus köstri korter avaliku teemaja-lugemisruumiga.

1941. aastal, Nõukogude Liidu okupatsiooni alguses kiriku tegevus katkestati. Sõja käigus jäi hoone õige peremeheta ja lagunes. Ka kohe pärast sõda ei leidnud hoone kasutamist ja oli 1953. aastal varemeis.

1957. aastal ehitati hoone ümber küla kultuurimajaks ja sama aasta novembris peeti siin esimene tantsuõhtu. Ehituse käigus lammutati sibulakujuline kuppel, kolme klassiruumi asemele ehitati saal ning kirikuruum tehti ümber lavaauguks.

1996. aastani toimis muinsuskaitsealune hoone kultuurimajana, siis tagastas Kõrgessaare vald selle omandireformi käigus Kõrgessaare valla poolt endisele omanikule, Eesti Apostliku Õigeusu kirikule. Kuna kirikukogudusest oli selleks ajaks Kõpus alles veel vaid kaks inimest, kiriku tegevust ei taastatud ja hoone jäi kümneks aastaks kasutuseta seisma. Kui külaselts hoone enda hoolde võttis, oli maja väga armetus seisus, aknad lõhutud, katus sadas läbi, laed-põrandad olid kohati juba kõdunenud.

2002. aastal, mil Euroopa Liit hakkas toetama Eesti külalelu arengut, algatas 1997. aastal asutatud Kõpu külaselts Valguskiir poolsaare külade arengukava koostamise, mille aruteludes lõid kaasa aktiivsemad kohalikud elanikud. 2003. aastal 60 külaelaniku poolt kinnitatud ja Kõrgessaare valla arengukavale lisatud Kõpu poolsaare külade arengukava olulisimaks eesmärgiks saigi poolsaare inimeste jaoks kooskäimiskoha, Kõpu rahvamaja taastamine.

2007. aastal sõlmis külaselts Valguskiir Eesti Apostliku Õigeusu kirikuga kasutusvalduse lepingu, millega kirik andis hoone külaseltsile tasuta kasutusse 15 investeeringujärgseks aastaks koos lepingu pikendamise õigusega ja ühtlasi õiguse taotleda erinevatest fondidest toetusi hoone kordategemiseks.

Külaselts on Kõpu rahvamaja taastanud Euroopa Liidu programmide toel ja etapp-etapi haaval seitse aastat. Suure rahalise panuse muinsuskaitsealuse hoone päästmiseks on andnud ka kultuuriministeerium, EAS, muinsuskaitseamet, kaks kohalikku elanikku, EAÕK; Kõrgessaare vald ja paljud teised.

 

Kõpu rahvamaja taasavati 2015. aastal.

 

HARDA ROOSNA